Juulikuu tegemised: külalised ja tõukatse trennid

Külalised Pärnust

16. juulikuu päeval käis meil Pärnust külas Merrilow Emerson ehk “Semu” perega, keda viimati nägime 4 aastat tagasi, kui poiss oli kõigest 1-aastane.
Semu on rõõmus ja viisakas isane labrador, kes hoolimata oma fataalsest küünarliigeste seisundist (küünar 3:3) elab täisväärtuslikku perekoera elu. Sarnaselt õele Bertale on ka Semul suur soov kanda ajalehti, susse ning lipsata autosse, et peremehed-perenaised ta kuhugi põnevasse kohta kaasa võtaksid.

Merrilow Emerson 2-päevane
Merrilow Emerson 2-päevane

Semu oli see tegelane pesakonnast, kellel oli üks esivarvastest valge (Bolo märk), vaata pilti.

Tõukatse harjutuskatse Ellamaal Järveotsa järve ääres

17. juulil võtsime ette pika teekonna (ca 230 km) teise Eesti otsa, et jõuda Läänemaale tõukatse harjutuskatsetele. Üllatuseks õnnestus meil mitte ära eksida.

Peale mai lõpus toimunud ja ebaõnnestunud tõukatseid ei ole mul õnnestunud Bertaga eriti kordagi korralikku trenni ette võtta – kord on liiga kuum, siis on aega vähe jne – vabandusi leiab alati.

Berta töö kirjeldus:

1. sotsiaalsus – käitus viisakalt.
2. maatöö – esimesed kolm lindu tõi käbedalt ära, viimaste lindudega pidin päris palju temaga kaasa minema. Kui kohtunik metsa kaasa läks, et koera meelitada, siis Berta vastukaaluks enam metsa üldse ei läinud. Võõrad metsas = jalutamine st. siis ei tohi võõrastega kontakti võtta. Igaljuhul tuleb temaga veel aeg-ajalt meestetrenni teha. Peame kindlasti harjutama ka pikema distantsi tagant ning ebaharilikest peidukohtadest lindude toomist, sest viimased linnud olid peidetud just kaugele ja metsa taha sohu.
3. veetöö – väga tublilt tõi mõlemad linnud.
4. jälg – alguses tiirutas lähedal ja ei saanud aru, mida teha on vaja. Läksime koos metsa ning alles siis võttis jälje üles ja tuiskas jänese suunas ning tõi selle ilusti ära. Siinkohal peaksime kindlasti trenne tegema paksus tihnikus ja raskemale maastikul.

* * *

Otsustasime samal õhtul mitte tagasi Tartusse põrutada vaid Haapsalu piirkonda uurida. Leidsime ka väga ilusa mere-äärse koha kuhu oma laager püsti panna, siis grillida ja ilusat loojangut nautida. Oli suviselt nii soe ja mõnus, et ööbisime tähistaeva all.

Järgmisel päeval tagasiteel aga tegi auto kahtlast häält ning otsisime kiiruga esimese töökoja, kus saime teada, et mingi jupp tuleb kindlasti enne välja vahetada kui kojusõidu ette võtame…ning selle jupi saab kätte alles järgmisel päeval – ei jäänud muud üle kui veeta veel üks päev ja öö Haapsalus 😀